Nädalad lähevad nii, et sellest lausa ise midagi aru ei saa enam. Kõik päevad on sarnased: tõused, sööd, kõnnid tööle, möllad õunaliinidel, tuled koju, sööd istud netis ja lähed magama. Päris põnev on see elu siin seega, mõelge kui palju asju lausa ühe päevaga aetud saab:D Mõnikord mõtlen küll, et kas tõesti seda ma siis Austraaliasse otsima tulingi või mis? Vaevalt, sihid on seatud kõrgemale ning hetkel on käsil kohustuslik etapp, mis hõlmab farmipäevade täitmist. Kui mälu ei peta on kokku vaja neid aasta jooksul teha 88 ja hetkel on tehtud 28 päeva, seega korralik algus on tehtud.
Õunafarmist nii polegi miskit kirjutada kui siis seda, et inimesi tuleb aina juurde. Isegi väike majake kus hiilgeaegadel olnud korraga 20 inimest on vaikselt täituma hakanud. Hetkel elame siin juba seitsmekesi. Kolm eestlast, kolm iirlast ja üks rootslane. Kindlasti võib inimesi juurde oodata, sest kus on sinna tuleb juurde nagu miski tark lause kuskil on kõlanud:D Kui nüüd mõelda siis õunafarmis tõesti vist miskit siiski toimub. Nii siin teevad need kohalikud õunapakkijad endale jõulude puhul poeskäigu Brissbane ja seda vahetult enne jõule nagu jõuluostoksile minnakse. See on ainult naiste reis võetakse buss mis varahommik Brissi suunas liikuma hakkab ning tagasi tuleb see alles õhtul. Nojah samas iseenesest hea idee, saavad naised linnapeale vahepeal, raha ju kuskil vaja kulutada:D Ning meile rääkis seda ülemus kui sõitsime Toowoombasse. Ega sellest esimese hooga miskit ei arvanudki, kuid viisakad nagu me oleme noogutasime ja jaatasime kõige peale. Ning esmaspäev kino jätkus juba tahetakse raha koguda, et ikka kõik mineku suhtes paigas oleks. Huvitav kas nad tõesti mõtlevad, et siia jäängi oma kuueks kuuks või mis. Samas siin farmis on võimatu midagi ette planeerida kunagi sa ei tea millal töö lõpetad või millal peretütar võib tulla ning teatada, et oled vallandatud:D Seega mida ma maksan asja eest mis toimub 2-3 kuu pärast. Kuid õnneks see ainult 10 doltsi ja selle ma võin maksta isegi siis kui sinna reisile ei lähe, tuleb ju kuidagi altkäemaksu maksta, millega enda eluolu farmis parandad. Ei saa ju jõuluhullust vahetusevanemale öelda, et ei tule sinna reisile, sest siis kindlasti oleks kohe mustas nimekirjas ja enda heaolu huvides parem nõustu kõigega ning maksa altkäemaksu:D Kui jutt juba jõuludele läks siis raadiost lastakse ikka nii paar korda nädalas juba jõululaule, õnneks oma vaieldamatut „lemmikut“ pole seni veel kuulnud ning loodame, et ka ei kuule.
Muidu on tööl seisud kõik ülejäänu samas seisus. Kolmapäeviti olen Lesli asendus(selline vanem naisterahvas, kes natuke kurt ja võimalik et pime. Kuid kahju hakkab kui näen mis ta tegema peab, olles seda igal kolmapäeval nüüd teinud) ehk mu päevatöö on kastide tampimine. Pean tegelema õukastide vorpimisega, õnneks need plastikust kuigi jah neid kahte tüüpi, ühed head mida kerge liigutusega laiali lööd ja teised hullemad mille ehituseks olemas haamrid, mida vahest kasutan kuid kõik käib siiski kätega, kõige kiirem moodus. Samas ma hullult ootan kolmapäevi sest siis ma ei pea tegelema pakkimisega, sest hetkel olles siin juba olnud neljandat või viiendat nädalat hakkavad need õunad juba vaikselt üle viskama. Kõik muud tööd mis neil seal vahepeal vaja teha on tunduvad ka etemad kui pakkimine:D Egas selle pakkimisega mingit tulemust nähe ei ole, sest kõik veetakse enne tööpäeva lõppu minema ning tundub alati nagu ei olekski miskit teinud terve päeva jooksul.
Eelmise nädala blogis mainisin hosteli resisi (kui ei- siis hostel mis siin kandis on korraldab oma elanikele pidevalt väljasõite erinevatesse kohtadesse) selle nädala teemaks oli ookean, kuid kahjuks jäi see ära, teadmata põhjustel. Eks ole näha kas saab see toimuma järgmisel nädalavahetusel või jääbki see kõik ära. Õnneks ei ole hullu, sest 13 oktoober saab nii ehk naa paariks päevaks linna, hetkel juba vabaks küsitud ning luba saadud. Oleks vahelduseks hea sattuda suuremasse linna kus elu ikka käib 24/7. Iseenesest tunnen juba puudust suuremast linnast, kuid kõik tuleb omal ajal midagi tulemata ei jää, kindel see.
Selle nädala suuremaks sündmuseks kujunes Merlini sünnipäev, blogiõnnitlused netist:D Õnneks saime kõik laupäeva vabaks ning seega oli aega kõigeks valmistuda. Õhtul tulid kohale hostelist kaastöötajad, kes on hullult toredad, igaljuhul lahe õhtu oli. Perepoeg õunafarmist tuli ka peole ja nagu korralik italiaano tuli kohale grappaga, teate küll see itaalia jook või mis jook pigem piiritus:D Järgmisel päeval ehk siis pühapäeval käisime perepojaga linnas seiklemas. Kahjuks eelmisel õhtul kui ikka kerge jook sees oli lubasin suure suuga kuidas võin linna sõita nii, et istun kastis. Minu õnneks oli ilm väga külm ja tuuline ning perepoeg tuli lausa suurema autoga ning ma ei pidanudki kasti ronima. Kuigi Taanis sai päris korraliku kuudi kogemuse, kui päälinna teedel terve päeva sõitsin kaubiku taga kongis:D
Mis veel a jah metsik koaala nähtud. Siin õunafarmi läheduses elab koaala, kes külastab farmi umbes kuu möödumisel, päris hea on näha metsikuid loomi nende õiges keskkonnas. Lisaks koaalale on nähtud veel kahte madu mis kahjuks või õnneks on mõlemad surnud olnud. Ning majakeses läheduses elab üks ämblik, no ma päris täpselt ei tea mis nimeline, kuid sellises suuruses ma pole veel neid näinud. Seega loomad hakkavad rohkem liikuma ja eks ole näha keda järgmisena kuskil kohata võib.
Ei saa õuntest üle ega ümber, tööl olles käib pidevalt peast läbi mõte, et lisaks bäkkeritele on ka õunad õunafarmi vangid. Ainuke erinevus on see, et bäkkerid saavad alati liikuda nii kui miskit ei sobi kuid õunad mis teevad nemad, ootavad oma saatust trellide taga (trellid pannakse vees liikuvatele õuntele ette kui tuleb sordivahetus):D
Ning kes tahab Aussist jõulukaarti saada siis pange aga aadressid kuskile mulle teele ning vaatame kuida postikana siit Eesti pinnale liikuma hakkab:D
No comments:
Post a Comment