Reisimine kindlate plaanideta

Vahepealne aeg eelmisest postitusest ehk siis nädalake tagasi on olnud palju sündusi. Farmist lahkumisel on alles õige elu alanud. Pühapäeval kui farmis lahkusime jätsime samal päeval veel hüvasti kõigi eestlastega kellega vahepeal olime kohtunud. Viimane õhtu meie majanaabritega möödus väga rõõmsalt ja naeru rohkelt. Käisime veel keskuses peol ja kui sealt tagasi tulime ei tundnud keegi, et võiks maga minna. Seega ma ei tea kus tuli minul ja kahel iiri tüdrukul mõte minna õunaaeda kolama. Noh eks me siis läksime ja vaatasime mis seal teha annab. Ma olen maatüdruk ja isaga koos küll traktoreid käivitanud ning nendega sõitnud. Eks seda üritasime iirlastega taha kuid ei õnnestunud, kuigi üks neist väitis, et tema oskab traktoreid parandada. Eks ta lõi siis mootorilt kaane maha ja uuris seda asja kuid egas sellest masinast ikka elulooma ei saanud. Selle asemel alustasime õunte pügamisega, peab tunnistama, et üks puu õunafarmis sellel aastal saaki tänu meile kolmele ei anna.

Selles mõttes oli kahju lahkuda, sest saime neid kõiki alles tundma õppida. Kuid mis seal ikka elu sellisena olema hakkabki, et inimesed muutuvad juba omadeks kuid siis tuleb aeg liikuda uude kohta ning alustada kõigega jällegist algusest. Farmist lahkudes oli algne plaan minna Noosasse kuid see muutus, sest saime liikuma alles suhteliselt hilja ning kuna meil otseselt kiiret kuskile ei ole seega aega oli ja kavas oli minna Fraseri saarele. Võtsime suuna hoopis Rainbowsse. See siis on selline pisike kuurort, võib vist isegi öelda, et Pärnust poole väiksem. Ning sellest paigast oli Fraserrile minek kõike lühem. Lisaks oli meil Rainbows ühes hostelis kaks ööbimist, sest saarereisi ostmisel saime pakkumise kaks ööd hostelis ja 2 ööd telkides(saarel).

Natukene saarest siis. Eriti pikalt kirjutama ei hakka, sest kõik kellega ma koos reisin on sellest päris pikalt juba rääkinud. Mis seal ikka jääb see tegemata. Või noh tegelikult teen siis omapoolse ülevaate. Saarel elasime kaks ööd telkides. Kahjuks ilmaga eriti ei vedanud ja esimese öö veetsime suht vettinud oludes. Birks sai korralikult vettinud sünnipäeva, kuid õnneks ilm ei sega miskit. Järgmised päevad muutusid paremaks ning ei saa mainimata jätta, et autos oli väga lahe seltskond ning meid oli 8(neli kutti ja meie neljakesi). Õnneks ilm ei takista miskit ja midagi selle pärast tegemata ega nägemata ei jäänud. Sai sõidetud 4 vedu jeepidega, isegi roolis oldud. Kujutate ette kui lahe see tegelikult on, ma olen küll eestis venna Rometiga metsas ühe suht sarnase maasturiga möllamas käinud. Väga lahe oli ja kindlasti üritan seda veel siin aussis teha. Dingod ehk metsikud koerhundid või koerrebased on ka kõik nähtud ja anti isegi luba nende söötmiseks. Muidugi seda ei või teha kuid sain selleks meie rühmajuhilt loa seda teha ning kui juba sõna anti siis kasutasin seda.

Fraser on siis metsikult ilus liivasaar, mis on ümbritsetud helesinisest ookeanist. Kindlasti jääb see vähemalt hetkel mulle veel kauaks meelde ja üheks ilusamaks paigaks mida olen külastanud. Peale Fraserilt tulekut tulime tagasi ja siis oli käes aeg millal Merlin hakkas omaette edasi põhja reisima. Sai korralikult hüvasti jäetud ja jätsin õhku lubaduse elama hakata:D kes teab see teab mis see tähendab:P

Kui Merlin bussile saadetud, ei olnud meil muud plaani kui see, et esimese öö veedame autos ja seda me ka tegime Hervey Bays. Õhtul sõitsime linnas lihtsalt ringi ja otsisime kohta kuhu auto parkida kuid ega see väga lihtne ei olegi, sest igas kohas ei või autoga ööbida. Seega võtsime parkimiskohaks suht kõrvalisema koha. Parkimise hetkel oli see ilus kraavikallas, millest natukene kaugemal oli näha basseine. Oh seda üllatust kui saabus hommik ja ukse lahti lõin. Üks suur lomp vaatas vastu. Kraavist oli saanud meri. Nojah mis seal ikka läksin olukorda välja hindama ja ega alguses see väga hea ei tundunud, sest vett oli nii 20-25cm. Umbes 5cm oli puudu et esimesed põrandad oleks olnud üleujutatud. Auto ei läinud alguses käima ning see kõik tundus olevat väga halb. Kuid õnneks kõik lõppes hästi ja auto käivitus 3-4 korra peale ning sai veest ilusti välja sõidetud.

Edasi olid igast peatumised erinevates kohtades, igast imelikud nimed on siin neil ja seega ei hakka neid isegi mitte mainima. Ei hakka blogi kohanimedega kuhjama. No vast mainiks Mary Poppinsi lugude autori sünnikohta Maryborought. Sellest täpsemalt ka juba teised oma blogides kirjutanud. Ei peatu sellel pikemalt. Hetkel siis oleme Noosas ja naudime hosteli rõõme:D Rõõme siis sellepärast, et oleme hakanud elama sellistes hostelites, mis majutavad tubadesse 8 inimest. Tänase päeva seisuga oleme olnud kahes erinevas hostelis 8 inimese tubades ning segatubades:D Praeguseni on olnud kõik normaalsed inimesed tubades, keegi ei norska:P

Mis ma veel saaks siis kirjutada ajah teate see ilm on muutunud siin väga eesti suveks. Muidugi väljas on soe nii oma 25-30 kraadi kuid suhteliselt palju on sadanud peale seda kui õunafarmist lahkusime. Seega kas tõesti oli õunafarmi asukoht ideaalne koht elamiseks:D Ise küsin ise ise vastan- VAEVALT. Lisaks sellele, et sajab esineb sageli äikest. Kuid küll muutub olukord paremaks kui rohkem lõuna poole liikuma hakkame. Seega enam hullemaks minna ei anna.

Nüüd edasised plaanid hakkavad vaikselt paikka loksuma, nojah samas ma tean seda juba eelnevatest oma seiklustest erinevates maades, pole mõtet väga plaane teha, sest olgem ausad kõik selgub kohapeal antud hetkel siis liikumise käigus. Kuid aastavahetus oleks hetkel plaanis veeta Melbourneis, seega eks ole näha mis tegelikult 3 nädala pärast saab, eks elu näitab. Muidugi kui juba Melbournei satun siis Kaidi vaatan ka üle kes seal elanud juba üle 1,5 aasta, kui jah hetkel mu mälu alt ei vea. Ning kannatust suts veel mõne päeva jooksul annan teada aadressi kuhu võib postitada kirju ja pakke:D Kõik asjad on väga oodatud. Kannatust ainult kannatust või oli see rahu ainult rahu, sedasi ütles propelleriga mees katuselt:D

Ning ma ei saa mainimata jätta täna varahommikust Skype kõnet Kossi, Kuke ja teiste kammraadidega, kes olid Pärnus ja pralletasid varaste tundideni Sugaris. Ootan siis pilte ja kahju, et teid videost näha ei õnnestunud, vähemalt teie kõik mind nägite. See Antsukesekenele pühendatud laul on lihtsalt andekuse tipp, loodan et tallegi see meeldis ning see parampapampam mis kõlas viimasena pani veel i-le punkti:D tänud teile ja sellised kõnesid võiksime rohkem korraldada. Igatsen teid kõiki ja kallistan kõvasti.

Õunafarmi päevad on möödas

No nii no nii, viimased tööpäevad farmis tehtud ja järgmised seiklused võivad alata. Mis siis viimasel ajal toimunud on? Pole vist päris kaua blogi enam teinud seega pean kõik uudised ära mainima mis vahepeal juhtunud on. Alustame siis algusest, oleme leidnud siit päris palju eestlasi, kokku on meid siin juba umbes 23(piirkonnas). Majake mis väga armsaks ja koduseks saanud on hetkel juba peaaegu täielikult täitunud kokku on juba 16 inimest, täismaja 20. Juurde on tulnud 2 sakslast, 2 hollandlast, 2 eestlast, iirlane ja inglane. Kuid siin järgmise nädala jooksul päris paljud hakkavad lahkuma. Esimesed kes lähevad oleme meie, siis on käes kord iirlastel ja enne jõule peaks seal päris päris rahulikuks jääma, sest kõigi plaanid on jõulud kuskil tsivilisatsioonis veeta:D

Väga imelik on sellest kohast lahkuda, sest tõsiselt kõik on nii omaks saanud ja see saab veel hetkeks kurb olema kuid mis seal ikka elu on selline, vähemalt hetkel. Ja Austraaliasse tuleku üheks mõtteks oligi võimalikult palju reisida ja näha mis siin tegelikult on. Mitte jääda väga pikalt paikseks ühte kohta. Niigi õunafarmis sai tehtud kokku 77 farmipäeva mis iseenesest on päris hea saavutus. Arvestades seda kui üksluine see töö tegelikult on. Mis seal siis muud ikka kui loed numbreid 2,4,6,8,10. Kohutav:D kui keegi küsib näiteks mõne lihtsama arvutuse vastust siis muud ei tule ette kui need samad numbrid. Nojah samas selle võib nüüd hetkeks unustada. Õunad vähemalt praeguseks on minevik. Oli igast aegu õunafarmis, viimased päevad seal möödusid väga aeglaselt, sest ei olnud enam mingit motivatsiooni töötada. Ning kahjuks viimasel päeval lihtsalt olin valel ajal vales kohas ning sain kriitika osalisek ülemuse poolt, see tegi asja natuke mõruks ning võttis igasuguse viimase tööpäeva tunde. Kuid ei ole hullu, saan mõnel juhul lausa aru kui inimesed on stressis ja vihastuvad või on lihtsalt kibestunud. Mina seda ei ole ja seega jätkan possivismi lainel, tehku teised mis heaks arvavad.

Praegu teen blogisse sissekannet kui olen teel Brissi poodlema nagu see moodne sõna nüüd siis oli. Terve tee on J(farmis õunte ekspert:D) korraldanud erinevadi mänge ja tõsiselt ma ei ole elus näinud inimest kes jõulu sõna kuuldes nii pöördesse läheks. Tehakse firma jõulureis mida vist olen enne ka juba maininud oma blogis. Tuleb päev poodides ja õnneks näen uuesti oma Brissi sugulast, nii lahe. Ning õhtul tuleb viimane kodus istumine enne minekut. Hakkan veel kõiki vanu majakeses olevaid inimesi igatsema, sest oleme ju koos olnud iirlaste ja rootslasega pea kaks kuud juba. Kuid mis seal ikka nett on olemas ja seal saame edasi kõigiga suhelda.

Nii vahepealsest elust siis. Käidud on eestlaste juures karavanpargis istumisel ning seal lausa flöödimuusika saatel lõkke ääres istutud, päris lahe oli ja ega sellist lõkkeõhtut ei olegi siin aussis veel olnud. 28 november oli farmi korraldatud jõuluõhtusöök ja see oli väga mõnus, eriti tore oli see, sest see toimus enne kui siit lahkume. Mõnus õhtu oli töökaaslaste seltsis. Tehtud esimene ööbimine autos, mis ei olnudki miskit hullu, seega peavarjuta ei jää siin kindlasti Fööniks aitab hädast välja. Põnevad ajad autos on algamas, kuid ei muretse sellepärast, kõik asjad tulevad jooksvalt, see tähendab ka plaanide kohta. Pole mõtet uurida kuhu või kunas jõudma peaks sest neid lihtsalt ei ole. Ainuke asi mis suhteliselt paigas on on see et pühapäeval võtame suuna Fraseri saarele, kus veeta paar päeva ning siis alustame liikumist lõunasse. Peale saart jätkame oma neliku asemel reisimist kolmekesi, Merlin hakkab vaikselt suunduma tagasi eesti poole kuid enne kui päris kohale jõuab läbib ta palju erinevaid riike ning paiku. Head reisi ja tule siis aussi tagasi kui eestis ikka liiga külm ning vähe päikest!

Ilusaid jõuluootusi sinna kaugele teile kõigile ja ma ikka üritan vahepeal miskit kribada, kuid eks ole näha kuida sellega olema hakkab. Tean paljud on uurinud kuhu saata kaarte või lausa pakki kuid kahjuks sellele hetkel vastata ei oska. Parem oodake minu saadetisi ning kui kuskilt aadressi saan annan sellest kindlasti teada. Võimalik et võtan endale veel kellegi vahenduseks. Ühenduseni ja kirjutage siis kui lund näete, sest siis olen kade ning tahaks lumelauaga sõita:D