Metsikud elukad ja Toowoomba

Nädalake jälle läinud ja pole sellest ise veel arugi saanud. Nii see elu siin on suhteliselt sarnased on kõik päevad miskit eluolulist ei muutu siin küll mingi ajaga. Õunafarmis tööga on kõik sama, kuid siiski selle farmi kohta saaks veel rääkida palju asju.

Siin oli reedene tööpäev ja asjad sujusid hommikust saadik kuidagi närviliselt, kõik vahetusevanemad(no need nad siin on, vaatavad ja jälgivad pidevalt kvaliteeti, kui teed miskit valesti siis ütlevad) olid närvis nii nagu ka bossid. Muidugi ei puudunud laohoonest peretütar( või hakkan teda nüüd kutsuma rott nagu mitte eestlastest töötajad teda kutsuvad, ei pigem jään siiski kahvliga nõia juurde). Ühesõnaga sõitis siis nõid laos ringi hullult jälgis mida kõik teevad ja ühel hetkel lendas kahvlilt maha. Kahvel(laotõstuk) sõitis ühes suunas ilma juhita ja nõid jooksis teises suunas. Lendas ühe tüdruku juurde ja hakkas hullult õpetama kuidas kahte õuna korraga käes tuleb keerata/pöörata ning vaadata egas miskit vigastust poleks. Nojah sellel hetkel olin kaugemal liinil ega kuulnud mis toimub, kuid inimeste kehakeeled räägivad oi kui palju. Päev jätkus hullu kiirusega ja egas vahepeal oli küll tunne juba, et äkki võetaks meid jälle inimestena mitte robotitena kes masinatest kiiremini liigutama end peaks. Seda muidugi ei tehtud, kuid õnneks suutsime kõik masinad ületada ning sai päeva õhtale. Kuid tuleme tagasi kahvliga nõia juurde, õhtul kui tööpäev läbi sai kutsus ta enda juurde vestlusele selle sama tüdruku kes päeval oli tema arvates miskit valesti teinud. Tüdruk lasti töölt lahti ning väidetavalt seda õuna valesti keeramise pärast ning jah ka sellepärast, et julges korraga hoida käes ühte õuna. Ei no tore, mis veel põhjuseks ei võiks olla. Kindlasti on siin tegelikult põhjuseks see kas nõiale sa meeldid või ei, kui ei siis lihtsalt sööb su farmist välja. Loodame, et ise siin vallandatud ei saa, egas poleks ju tore olnud nii paljudes erinevates kohtades ja siis kuskil suvalises õunafarmis saad kinga, poleks vast kõige meeldivaim. Nojah egas ma väga kurb sellepärast nüüd ei oleks:D

Veel olen näinud nüüd oma 7 metsikut kängurut vabalt looduses ringi lippamas. Esimesed kaks olid päris hirmutavad. Kes mind paremini tunneb see teab, et mulle hullult meeldib lihtsalt kuskile minema hakata ja vaadata mis toimub täiesti x kohas. Seega tegin seda laupäeval peale tööpäeva lõppu. Korra kodust läbi ja seiklema. Läksin selles suunas kuhu jalad võtsid mingit kindlat eesmärki kuskile jõuda ei olnud. A jah enne seda käisime Birksiga lambakesi söötmas, meil siin majakesest umbes 1km kaugusel on lambafarm, kuhu laupäeval läksime, kuigi otsisime hobuseid. Täitsa toredad on need farmerid kõik on hullult sõbralikud ja valmis kohe farmi näitama ning kõigest rääkima. Kahjuks osad neist ikka kohe väga hullu maaka kõnekeelega millele veel pihta ei saa, tuleb ikka mitmeid kordi üle uurida millest jutt:D aga ei ole hullu saab sellegagi hakkama. Söötsime kahte tallekest, kes kuu vanused. Kindlasti sinna farmi läheme veel uuesti.

Kuid siis mu seikluste kohta, ring mille käisin maha võis olla nii 10-12 km vahel, aega läks selleks mitmeid tunde, kuid see et praegu jalad kanged ei tähenda selle seikluse kohta miskit. Kõik jõupingutused olid seda väärt. Kodust minekul võtsin suuna siin kandis asuva kindluse suunas, egas ma teadnud kaugel see täpselt on mõtlesin, et kui lähedal siis külastan. Oli ta jah siin samas, päris kaua tuli sinna minna ja see ei ole selline kindlus mida eestis oleme harjunud nägema. Külastasin Donnellyse kindlust, mis koosnes vaateplatvormist ning kivihunnikust, mille all olid koopad. Tegelikult oli see päris lahe, sest muidugi ei jätnud kasutamata võimalust kolada seal kõik käigud läbi, mis kivide vahele olid jäänud. Lisaks sellele nägin veel kotkaid, kes ikka on hullult võimsad ja suured kui nad lendama hakkavad, polegi sellised suuri linde kunagi oma elus näinud oh, võtab sõnatuks. A jah ja muidugi ei saa mainimata jätta kahte esimest metsikut känguru keda siin metsas kohtasin. Kui liikusin teepeal mis kulges läbi riigimetsa kuulsin miskit raginat, korra sain mõelda, et huvitav keda siin kohata võib, eestis hea lihtne kes metsas ikka vastu tuleb hunt, karu või rebane, lihtne ja loogiline või mis? Siin olid nendeks ragistajateks kängurud, ma ei uskunud, et need nii suured võivad olla. No minust olid nad kindlasti pikemad ja päris väledasti liiguvad nad oma hüpetega edasi, seega tulid olid ja läksid. Ülejäänud 5 istusid lihtsalt põllal ja said õhtusööki ning neid nägin autoga mööda sõites.

Tänase päeva põhisündmus oli Toowoomba poodide külastus, pigem rohkem kahe suurema kaubanduskeskuse. Toowomba on umbes 1,5 tunni kaugusel asuv suurem linnake, see on kuulus siin piirkonnas oma aedadega ja alles eelmine nädalavahetsu toimus seal lillefestival. Linn on umbes siis sellise tähendusega nagu Eestis on Türi, kevad pealinn. Vahelduseks on päris päris hea saada linna kus näed inimesi ja poode peale IGA(toidukas mis iga pühapäevaseks poeks, vast saaks tuua säästuka võrdluse). Teate see kõik on hea ja tore kuid peale kolmandat poes kolamise tundi tuli meelde Londoni hommikust õhtuni poodides kammimine. Mina kui mitte väga tihe poes siiberdaja elas selle nii kuidagi üle kuid isegi shopahoolik Koss kägises kuidas ta juba poode ei kannata peale seda pikka Londoni päeva. Seega täna oli suht sarnane tunne kuid mis ei tapa teeb tugevaks. Ei tegelt liiga kurtvaks muutun ei olnud häda sellel käigul miskit ja hea oli vahelduseks raha kulutada. Lisaks poodidele veel pühapäevane kohustuslik Mäkk ning 1,5 tundi autosõitu ja tagasi kodus olimegi. Viimased päevad on sisutihedad olnud ja loodame, et see jätkub nädala pärast kui hosteli rahvas läheb randa ehk suudame endki sinna siiberdada, või mis ehk peame suutma. Seega lähipäeval saab täpselt teada kuida ning mis eks ma sellest kirjutan blogisse. Ning juba kohe kohe on saabumas Maarja ning juba hetkel on ülemusega räägitud kuida paari vaba päeva on selleks vaja, et Brisbane minna ning korralikult uuel aussile ümbrust nädata millest endalgi miskit aimu ei ole:D Seega tulemas on põnevad nädalad.

A jah ma juba oleks unustanud kirjutada õunafarmist veel nii palju juttu, et siin bossiga sai ükspäev räägitud sellest, et olen traktoriga kunagi sõitnud. Seda olen teinud ja tänu isale, kes kodus ikka traktoriga mässab. Ning praegu on siis juba boss nii äksi täis sellest, et sõitnud olen ning ta tahaks mind traktoriga kuskile saata. Eks aeg näitab vb et siis varsti olengi pakkijast ülendatud traktoristiks:D

Ning lõpetuseks aussis juba jõuluasjad müügil:D Ja tänud Kaisule armsa kaardi eest mis mõni päev tagasi õunafarmi saabus. Seega kirjutage joonistage, sest tunnen ju kõigist teist puudust kes eesti maha jäid, tahan olla kursis kõikide teie tegemiste ja eluoluga.

Ka kahvlil on silmad

Istun aussis majakese kõrval oleva kivi peal ja tahest tahtmata mängib peas lugu:

Kivil istub väike konn,
mõtleb, et ta üksi on.
Koivad välja sirutab,
päiksepaistel soojendab.

Elu õunafarmis on endine ajah kui just mitte rääkida seda kuida nüüd olen olnud tööl kolm nädalat ja igal päeval närinud nätsu. Kuid nüüd jäin sellega lõpuks vahele. Sain kuulda uuesti töölepingust, mille punkti ma siis antud hetkel rikkusin. Ega seal miskit polegi võtan süü omaks. Kuid see kõik kuida see avastati oli suhteliselt koomiline. Peretütar siis kes üldiselt tegeleb paberimajandusega oli laupäeval laos tööl sõitis oma kahvliga ringi ja ühel hetkel tormas sealt hullu jooksuga minu juurde. Seega ka kahvlil on silmad:D Kahvel on siis pisike tõstuki moodi masin millega õunakaste ringi veetakse ja tundub, et see on õunapere pereliige. Vahepeal on koomiline jälgida kuida õunapere sellega ringi rallib, vahepeal sõidavad kahekesi siis peretütar sõidab oma peikaga ja ühel päeval saan ma sellest veel pildid siis näete millest räägin. Kino täie raha eest on igapäevaselt täiesti olemas:D

Mis siis veel nädalaga toimunud on siin siis veel. Eelmisest nädalast siis hakkasime aktiivseteks inimesteks kes laupäeviti välja lähevad. Ega siin väga kohti polegi kuhu minna, seda enam et elame suht kõrvalises kohas ja liikuma saame tänu italiaano autole või siis taksole. Oma auto puudub veel(rõhk on sõnal veel, sest tegelikult juba vaikselt mõtted auto soetamise osas käivad. Kindlasti saab esimeste sõitudega hullu nalja, sest kõik ju vastupidine:D) ja vahepeal oleks see küll väga hea kui see olemas oleks. Saaks minna kuhu tahad ja teha mida tahad, ei peaks kellestki sõltuma ja see oleks vahelduseks päris hea. Sest seiklemine on see mida juba võiks teha ning juba esimene kuu aussis hakkab läbi saama, hullu kiirusega see aeg ikka lendab. Teisipäeval saab reisi algusest täpselt kuu, kui aeg jätkab lendamist sama kiiresti siis hakka või mõtlema, et aastast jääb siin väheks.

Pikemalt siis väljas käimistest. Nii põhikoht laupäeval on inimestel siis hostel ja edasi linna baar või miskit taolist. Hostelis on tehtud peosaaliks köök, just nimelt köök ja söögisaal on laupäeviti kasutuses teiste eesmärkidega. Hostelisse mahub umbes 54 inimest ja üldjuhul on seal kõik toad täis, seega inimesi päris palju. Kuid hostelis elamiseks on omad reeglid, näiteks on seal selline seadus, et kui minnakse linna alkopoodi siis sa pead kõik oma ostetud alkoholi hosteli töötajate kätte andma. Tarbida on seda lubatud ainult laupäeviti ja siis antakse kõik su joogid. Ühesõnaga täiesti pöörane, sest tänu sellele et korra nädalas võid juua tõmbavad osad ennast ikka päris korralikult seal paarist koksist kinni. Samas on ju ka olemas inimesi kes ainult klaasi nägemisest purju jäävad:D Teine võimalus on linn kuhu saab peole minna, kuida ma kõige paremini seda kohta iseloomustaks nagu pisikese küla baar kus kõik tunnevad kõiki ja kus igast veidrikke koos. Kuid olen enne suhteliselt sarnases kohas kuid nii Lapimaal ja Rjukani baar oli üks sellistest kohtadest. Seega minu jaoks ei ole miskit uut.

Mis veel siin on kevad silmaga nähtav juba. Puud lähevad lehte ja lilled hakkavad õitsema, Ringi lendavad juba sääsed ja igast muud kimalased. Ilmad lähevad iga päevaga paremaks ja soojemaks. Kui algul kolm nädalat tagasi liikusid majas ringi villaste sokkidega ja pikkade riietega, tööle läksid ikka korraliku kihilise riietusega siis antud hetkel hommikul juba liigun lühikeste käistega ja väga varsti vahetan pikad püksid lühikeste vastu ning tööle minemiseks hakkan kasutama plätusid. Aitab talvest, selleks aussi saigi ju tuldud, et pääseda talvest mis varsti eestis algamas on. Ning üha enam meeldib mulle hommikul päiksetõusuga koos ärgata ja väljas lihtsalt olla. Isegi Tallinnas oli tööle nii hea minna kui kell alles väga vähe oli, hommikuseks inimeseks saab lausa hakata nüüd:D Seega oleme possivistid edasi ja seiklused jätkuvad.

Robot nr 33

Nii vaatan, et viimase sissekande tegin umbes nädal tagasi. Möödas on nädal tööl ja mis ikka öelda kõigega harjub. Ei tunne enam seljavalu ega ka jalgade kangust. Ainuke asi mis valu teeb on see varvas millele Pärnu Kuursaalis kunagi üks "kapp" peale hüppas ja tänu sellele vast väikese mõra tekitas. A noh vast ei ole hullu miskit ja ka see valu on mööduv. Nüüd on selle aja jooksul olnud juba kaks palgakat ja kui vaadata oma aussi kontot siis asjad pole sugugi nii hullud. Nüüd veel netis tegema endale paar kontot ja raha saabki eesti kontole kantida. Need kolmapäevased palgapäevad on juba väga harjumuseks saanud. Päris hea, võrreldes sellega, et muiud tavaliselt pead ikka kuu ootama.

Elu austraalias ei ole sugugi nii kallis kui räägitakse nojah nädalas läheb söögile umbes 50 daala, üürile 120 ja hetkel muid kulusid ei ole kui nett ning telefon. Netipulga soetasin 29 daala eest ja juurde sai 20 päeva ja 2GB netti. See interneti teema on siin küll suhteliselt kummaline ja keeruliseks aetud. Kohe näha, et siin ei ole see vast nii oluline kui meil Eestis. Kohe päris hull on see vahe ikka. Kuid peab olema õnnelik, et mingigi neti sai endale, sest nii arvutiga seotud inimene olen küll, et kaua ilma netita elada ei suudaks:D Õnneks peab ütlema, et nutitelefoniga saab siin Optuse firma telefonikaardiga Facebooki tasuta kasutada ja seda piiramatult, milline elu.

Õunafarmist pisut siis ka juttu, ega siin miskit nii väga toimumas ei olegi ja tänu selle, et üks eesti tüdruk on siin farmis olnud ja blogi pidanud oli piisav info enne siia tulekut olemas. Kord on karm kuid samas asjad peavadki paigas olema selleks, et kõik normaalselt toimiks. Panen siia lingi selle blogi kohta siis saate lugeda kus täpsemalt oleme, sest ise ma ei jõua seda kirjutama hakata. Alustage lugemist sellisest kohast kui TÖÖJUTUD. http://liis.blog.com/page/2/
Head lugemist! Samas selles farmis on nii nagu kindlasti Austraalias paljudes kohtades, inimesed tulevad ja lähevad. Nimelt saime endale seltsiliseks Iirlase kuid kahjuks ta otsutsas lahkuda ning nii ta ainult meil nädal oligi kahju, just hakkas põnevamaks minema sest kaua sa ikka kolmekesi istud:D Veel on külas käinud filmi vaatamas Italiano. Temaga saab õnneks sellist nalja ja kuuleb päris head infot Austraalia kohta, sest ta on oma autoga Austraaliale ringi peale teinud ja rääkis erinevatest kohtadest nii põnevaid lugusid, et isegi tahaks minna ja seigelda. Kuid iga asi omal ajal, küll jõuab. Siis see nädal läksid minema ja kaks Belgia tüdrukut kellega käisime kõrval linnas. Kahju, sest nedega just hakkasime rohkem suhtlema. Kuid tööle on tulnud juurde veel uusi tüdrukuid ja kõik nad on hullult toredad. Ning mis veel tööl ikka edasi käib numbrite teema, inimestel pole nimesid oleme numbrid, mul siis number 33:D Mida veel ütleks selle peale. Seega keegi ei tea kellegi nime kuid numbrid on nii enam vähem kõigil selged.

Nii kirjutaks postiaadressi ka kui keegi peaks tahtma miskit saata või kirjutada, muidugi mingi hetk võiks üle uurida kas ikka kehtiv aadress on:D 2748 Amiens Rd, Pozieres Queensland 4352, Australia.

Ja veel soovin õnne Kerlile ja Urmasele kellel on tänasel päeval pulmad. Õnne ja armastust! Ja Maarja ootame sind Austraaliasse, sest oli kuulda head uudist viisa saabumise kohta ning ka lennupiletite otsingute edukuse kohta. Teretulemast!

14 779 km kodust

Talv on kohal, külmem kui eestis ilma naljata. Tundub lausa jäine see kõik siin. Soojast kliimast külma tulek ei olnud just eriti meeldiv, päeval pole hullu midagi kuid need ööd, prrrrr. Kindlasti kõigega harjub mingi aeg. Vaatame kuidas siin need asjad kulgema hakkavad ja mis elu siin toob. Kõige parem kogu selle asja juures on see, et tulime õunafarmi kuid mida ei ole on õunad. Need vist eksporditakse sisse kuskilt. See oli esimese päeva arvamus, eks selgub see juba esimesel õppepäeval. Kindlasti saab see olema huvitav, sest pole ju keegi miskit sellist teiund ja ega isegi tea mis tuleb. Loodame parimat! Kõik selgub kohapeal ehk siis alates esmaspäevast(29.08)

Elamine on praegu lausa super, kui kuulda kus keegi elanud on. On selline oma maja kus saime endale hetkel pool maja, köögi ja puhketoaga. Igati korralik on kõik, kuigi jah kui seda nüüd väljast rohkem silmata siis ega usuks küll, et sees olukord normaalne on. Hetkel kuulu järgi ei ole siin lähiajal tulemas kedagi veel elama seega mingi aeg eksisteerime siin kolmekesi. Eelmisel hooajal olid siin Eesti tüdrukud isegi, kahjuks nendega suhelnud ei ole seega ei tea miskit siinse elu kohta öelda kui ise pole seda kõike läbinud. Tööl oleme siis esmaspäevast laupäevani ja pühapäev on puhkepäev ning netikülastusteks sobivaim aeg. Ehk õnnestub selleks ajaks saada ka miskit netipulga taolist siis oleks elu lausa ilus, kui saab edastada päevakohast infot blogisse ja samas olla kursis mis toimub täpselt nõnda kaugel kui seda on 14 779 kilomeetrit(mu tark nutitelefon näitab seda kõike otse ning lisaks sellele see töötab facebookis 24/7 ning kõike seda aussi pinnal tasuta).

Kirjutan siis tööst. Esimesest õppest sai tööpäev 3 tunniga, asi seegi. See töö ikka on päris hull just selles mõttes, et oled pidevalt jalgadel ja seljale ei mõju see kõik just väga hästi. A no mis seal ikka alguse asi küll kõigega harjub. Töö siis on selline mis algab 7.30 kohal tuleb olla 10mintsa enne ja hilinemisest ära parem unistagi. Töökoht asub elukohast umbes 2 kilomeetri kaugusel, ehk nii umbes 30minutit kõndimist. Pole ka see miskit kontimurdvat, eriti õhtul on lahe tulla tagasi, tähed kõik siravad ja nüüd lõpuks on ka nähtud aussimaa kuu, otsisime seda üle nädala kuid siis nüüd lõpuks sai see nähtud. Just tööle lähed päiksetõusul ja tagasi tuled täiesti pimedas. Päevavalgust ja päikest näeb siis kui on lõunapausid, ehk siis esimene paus kuskil kümne ajal 30 mintsa ja teine kahe paiku 20 mintsa. Ning mis muud seal ikka ainult viska õunad kotti või siis kasti:D Ei tegelikult see asi nii lihtne ei ole kui algul tunduda võib. Töö on ränk ja siin arvatakse, et inimene on võimeline masinist kiiremini töötama. Seega päris naljakas on kohati tööl olla, õunad lendavad ja rahvas jookseb. Seda peab ise nägema kuid ma loodan selle veel videole saad, küll nuputan miskit välja.

Ühel päeval olin ma kastiladuja ehk siis inimene kes hoolitses õunarestide ja kastide eest. Kastid on plastikust ja need tuleb laiali lüüa, enne kui neid kasutada saab. Tuli ära terve päeva peale ikka päris hull kogus neid, isegi ei hakka praegu sellele mõtlema palju või mida oli. Kuid see kastikas on isegi olla etem kui pakkija, sest see töö oli kuidagi parem, eelistaksin seda. Kuid juba nüüd kui nädala tööl olnud ei ole enam miskit nii hull. Olemas on ka nett mis viimaste rahade eest enne üüri maksmist alles jäid. Õnneks siin need palgakad ongi korra nädalas nagu ka üür. Meil see õnnelik päev on neljapäev ja kulutada ei saa seda enne kui alles pühapäevasel linnapäeval. Õnneks me mõtleme juba suurelt, sest väga võimalik on kui tahame muud elu ka peale tööd oleks minna parem kuskile suuremasse kohta. Mina seda maa elukest kaua ei kannata:D

Seega on meil nüüd nett, kasutame sada targalt sest siin pole asjad nii lihtsad kui Eestis:D Kõik liigutused naksavad, õnneks telefon on meil selline mille eest me midagi maksma ei pea. Ning jälle ma luban tulevd blogisse pildid ja seda siis kui tulen töölt ja ei ole enam kell liia hilja või ei ole enam nii külm et käed läheksid krampi kirjutamisesr:D Kohtumiseni