Metsikud elukad ja Toowoomba

Nädalake jälle läinud ja pole sellest ise veel arugi saanud. Nii see elu siin on suhteliselt sarnased on kõik päevad miskit eluolulist ei muutu siin küll mingi ajaga. Õunafarmis tööga on kõik sama, kuid siiski selle farmi kohta saaks veel rääkida palju asju.

Siin oli reedene tööpäev ja asjad sujusid hommikust saadik kuidagi närviliselt, kõik vahetusevanemad(no need nad siin on, vaatavad ja jälgivad pidevalt kvaliteeti, kui teed miskit valesti siis ütlevad) olid närvis nii nagu ka bossid. Muidugi ei puudunud laohoonest peretütar( või hakkan teda nüüd kutsuma rott nagu mitte eestlastest töötajad teda kutsuvad, ei pigem jään siiski kahvliga nõia juurde). Ühesõnaga sõitis siis nõid laos ringi hullult jälgis mida kõik teevad ja ühel hetkel lendas kahvlilt maha. Kahvel(laotõstuk) sõitis ühes suunas ilma juhita ja nõid jooksis teises suunas. Lendas ühe tüdruku juurde ja hakkas hullult õpetama kuidas kahte õuna korraga käes tuleb keerata/pöörata ning vaadata egas miskit vigastust poleks. Nojah sellel hetkel olin kaugemal liinil ega kuulnud mis toimub, kuid inimeste kehakeeled räägivad oi kui palju. Päev jätkus hullu kiirusega ja egas vahepeal oli küll tunne juba, et äkki võetaks meid jälle inimestena mitte robotitena kes masinatest kiiremini liigutama end peaks. Seda muidugi ei tehtud, kuid õnneks suutsime kõik masinad ületada ning sai päeva õhtale. Kuid tuleme tagasi kahvliga nõia juurde, õhtul kui tööpäev läbi sai kutsus ta enda juurde vestlusele selle sama tüdruku kes päeval oli tema arvates miskit valesti teinud. Tüdruk lasti töölt lahti ning väidetavalt seda õuna valesti keeramise pärast ning jah ka sellepärast, et julges korraga hoida käes ühte õuna. Ei no tore, mis veel põhjuseks ei võiks olla. Kindlasti on siin tegelikult põhjuseks see kas nõiale sa meeldid või ei, kui ei siis lihtsalt sööb su farmist välja. Loodame, et ise siin vallandatud ei saa, egas poleks ju tore olnud nii paljudes erinevates kohtades ja siis kuskil suvalises õunafarmis saad kinga, poleks vast kõige meeldivaim. Nojah egas ma väga kurb sellepärast nüüd ei oleks:D

Veel olen näinud nüüd oma 7 metsikut kängurut vabalt looduses ringi lippamas. Esimesed kaks olid päris hirmutavad. Kes mind paremini tunneb see teab, et mulle hullult meeldib lihtsalt kuskile minema hakata ja vaadata mis toimub täiesti x kohas. Seega tegin seda laupäeval peale tööpäeva lõppu. Korra kodust läbi ja seiklema. Läksin selles suunas kuhu jalad võtsid mingit kindlat eesmärki kuskile jõuda ei olnud. A jah enne seda käisime Birksiga lambakesi söötmas, meil siin majakesest umbes 1km kaugusel on lambafarm, kuhu laupäeval läksime, kuigi otsisime hobuseid. Täitsa toredad on need farmerid kõik on hullult sõbralikud ja valmis kohe farmi näitama ning kõigest rääkima. Kahjuks osad neist ikka kohe väga hullu maaka kõnekeelega millele veel pihta ei saa, tuleb ikka mitmeid kordi üle uurida millest jutt:D aga ei ole hullu saab sellegagi hakkama. Söötsime kahte tallekest, kes kuu vanused. Kindlasti sinna farmi läheme veel uuesti.

Kuid siis mu seikluste kohta, ring mille käisin maha võis olla nii 10-12 km vahel, aega läks selleks mitmeid tunde, kuid see et praegu jalad kanged ei tähenda selle seikluse kohta miskit. Kõik jõupingutused olid seda väärt. Kodust minekul võtsin suuna siin kandis asuva kindluse suunas, egas ma teadnud kaugel see täpselt on mõtlesin, et kui lähedal siis külastan. Oli ta jah siin samas, päris kaua tuli sinna minna ja see ei ole selline kindlus mida eestis oleme harjunud nägema. Külastasin Donnellyse kindlust, mis koosnes vaateplatvormist ning kivihunnikust, mille all olid koopad. Tegelikult oli see päris lahe, sest muidugi ei jätnud kasutamata võimalust kolada seal kõik käigud läbi, mis kivide vahele olid jäänud. Lisaks sellele nägin veel kotkaid, kes ikka on hullult võimsad ja suured kui nad lendama hakkavad, polegi sellised suuri linde kunagi oma elus näinud oh, võtab sõnatuks. A jah ja muidugi ei saa mainimata jätta kahte esimest metsikut känguru keda siin metsas kohtasin. Kui liikusin teepeal mis kulges läbi riigimetsa kuulsin miskit raginat, korra sain mõelda, et huvitav keda siin kohata võib, eestis hea lihtne kes metsas ikka vastu tuleb hunt, karu või rebane, lihtne ja loogiline või mis? Siin olid nendeks ragistajateks kängurud, ma ei uskunud, et need nii suured võivad olla. No minust olid nad kindlasti pikemad ja päris väledasti liiguvad nad oma hüpetega edasi, seega tulid olid ja läksid. Ülejäänud 5 istusid lihtsalt põllal ja said õhtusööki ning neid nägin autoga mööda sõites.

Tänase päeva põhisündmus oli Toowoomba poodide külastus, pigem rohkem kahe suurema kaubanduskeskuse. Toowomba on umbes 1,5 tunni kaugusel asuv suurem linnake, see on kuulus siin piirkonnas oma aedadega ja alles eelmine nädalavahetsu toimus seal lillefestival. Linn on umbes siis sellise tähendusega nagu Eestis on Türi, kevad pealinn. Vahelduseks on päris päris hea saada linna kus näed inimesi ja poode peale IGA(toidukas mis iga pühapäevaseks poeks, vast saaks tuua säästuka võrdluse). Teate see kõik on hea ja tore kuid peale kolmandat poes kolamise tundi tuli meelde Londoni hommikust õhtuni poodides kammimine. Mina kui mitte väga tihe poes siiberdaja elas selle nii kuidagi üle kuid isegi shopahoolik Koss kägises kuidas ta juba poode ei kannata peale seda pikka Londoni päeva. Seega täna oli suht sarnane tunne kuid mis ei tapa teeb tugevaks. Ei tegelt liiga kurtvaks muutun ei olnud häda sellel käigul miskit ja hea oli vahelduseks raha kulutada. Lisaks poodidele veel pühapäevane kohustuslik Mäkk ning 1,5 tundi autosõitu ja tagasi kodus olimegi. Viimased päevad on sisutihedad olnud ja loodame, et see jätkub nädala pärast kui hosteli rahvas läheb randa ehk suudame endki sinna siiberdada, või mis ehk peame suutma. Seega lähipäeval saab täpselt teada kuida ning mis eks ma sellest kirjutan blogisse. Ning juba kohe kohe on saabumas Maarja ning juba hetkel on ülemusega räägitud kuida paari vaba päeva on selleks vaja, et Brisbane minna ning korralikult uuel aussile ümbrust nädata millest endalgi miskit aimu ei ole:D Seega tulemas on põnevad nädalad.

A jah ma juba oleks unustanud kirjutada õunafarmist veel nii palju juttu, et siin bossiga sai ükspäev räägitud sellest, et olen traktoriga kunagi sõitnud. Seda olen teinud ja tänu isale, kes kodus ikka traktoriga mässab. Ning praegu on siis juba boss nii äksi täis sellest, et sõitnud olen ning ta tahaks mind traktoriga kuskile saata. Eks aeg näitab vb et siis varsti olengi pakkijast ülendatud traktoristiks:D

Ning lõpetuseks aussis juba jõuluasjad müügil:D Ja tänud Kaisule armsa kaardi eest mis mõni päev tagasi õunafarmi saabus. Seega kirjutage joonistage, sest tunnen ju kõigist teist puudust kes eesti maha jäid, tahan olla kursis kõikide teie tegemiste ja eluoluga.