Pages

04 September 2011

14 779 km kodust

Talv on kohal, külmem kui eestis ilma naljata. Tundub lausa jäine see kõik siin. Soojast kliimast külma tulek ei olnud just eriti meeldiv, päeval pole hullu midagi kuid need ööd, prrrrr. Kindlasti kõigega harjub mingi aeg. Vaatame kuidas siin need asjad kulgema hakkavad ja mis elu siin toob. Kõige parem kogu selle asja juures on see, et tulime õunafarmi kuid mida ei ole on õunad. Need vist eksporditakse sisse kuskilt. See oli esimese päeva arvamus, eks selgub see juba esimesel õppepäeval. Kindlasti saab see olema huvitav, sest pole ju keegi miskit sellist teiund ja ega isegi tea mis tuleb. Loodame parimat! Kõik selgub kohapeal ehk siis alates esmaspäevast(29.08)

Elamine on praegu lausa super, kui kuulda kus keegi elanud on. On selline oma maja kus saime endale hetkel pool maja, köögi ja puhketoaga. Igati korralik on kõik, kuigi jah kui seda nüüd väljast rohkem silmata siis ega usuks küll, et sees olukord normaalne on. Hetkel kuulu järgi ei ole siin lähiajal tulemas kedagi veel elama seega mingi aeg eksisteerime siin kolmekesi. Eelmisel hooajal olid siin Eesti tüdrukud isegi, kahjuks nendega suhelnud ei ole seega ei tea miskit siinse elu kohta öelda kui ise pole seda kõike läbinud. Tööl oleme siis esmaspäevast laupäevani ja pühapäev on puhkepäev ning netikülastusteks sobivaim aeg. Ehk õnnestub selleks ajaks saada ka miskit netipulga taolist siis oleks elu lausa ilus, kui saab edastada päevakohast infot blogisse ja samas olla kursis mis toimub täpselt nõnda kaugel kui seda on 14 779 kilomeetrit(mu tark nutitelefon näitab seda kõike otse ning lisaks sellele see töötab facebookis 24/7 ning kõike seda aussi pinnal tasuta).

Kirjutan siis tööst. Esimesest õppest sai tööpäev 3 tunniga, asi seegi. See töö ikka on päris hull just selles mõttes, et oled pidevalt jalgadel ja seljale ei mõju see kõik just väga hästi. A no mis seal ikka alguse asi küll kõigega harjub. Töö siis on selline mis algab 7.30 kohal tuleb olla 10mintsa enne ja hilinemisest ära parem unistagi. Töökoht asub elukohast umbes 2 kilomeetri kaugusel, ehk nii umbes 30minutit kõndimist. Pole ka see miskit kontimurdvat, eriti õhtul on lahe tulla tagasi, tähed kõik siravad ja nüüd lõpuks on ka nähtud aussimaa kuu, otsisime seda üle nädala kuid siis nüüd lõpuks sai see nähtud. Just tööle lähed päiksetõusul ja tagasi tuled täiesti pimedas. Päevavalgust ja päikest näeb siis kui on lõunapausid, ehk siis esimene paus kuskil kümne ajal 30 mintsa ja teine kahe paiku 20 mintsa. Ning mis muud seal ikka ainult viska õunad kotti või siis kasti:D Ei tegelikult see asi nii lihtne ei ole kui algul tunduda võib. Töö on ränk ja siin arvatakse, et inimene on võimeline masinist kiiremini töötama. Seega päris naljakas on kohati tööl olla, õunad lendavad ja rahvas jookseb. Seda peab ise nägema kuid ma loodan selle veel videole saad, küll nuputan miskit välja.

Ühel päeval olin ma kastiladuja ehk siis inimene kes hoolitses õunarestide ja kastide eest. Kastid on plastikust ja need tuleb laiali lüüa, enne kui neid kasutada saab. Tuli ära terve päeva peale ikka päris hull kogus neid, isegi ei hakka praegu sellele mõtlema palju või mida oli. Kuid see kastikas on isegi olla etem kui pakkija, sest see töö oli kuidagi parem, eelistaksin seda. Kuid juba nüüd kui nädala tööl olnud ei ole enam miskit nii hull. Olemas on ka nett mis viimaste rahade eest enne üüri maksmist alles jäid. Õnneks siin need palgakad ongi korra nädalas nagu ka üür. Meil see õnnelik päev on neljapäev ja kulutada ei saa seda enne kui alles pühapäevasel linnapäeval. Õnneks me mõtleme juba suurelt, sest väga võimalik on kui tahame muud elu ka peale tööd oleks minna parem kuskile suuremasse kohta. Mina seda maa elukest kaua ei kannata:D

Seega on meil nüüd nett, kasutame sada targalt sest siin pole asjad nii lihtsad kui Eestis:D Kõik liigutused naksavad, õnneks telefon on meil selline mille eest me midagi maksma ei pea. Ning jälle ma luban tulevd blogisse pildid ja seda siis kui tulen töölt ja ei ole enam kell liia hilja või ei ole enam nii külm et käed läheksid krampi kirjutamisesr:D Kohtumiseni

No comments:

Post a Comment