Kullaranniku viimane postitus hetkel

Voilaa ja nädal siin hakkabki juba vaikselt mööduma. Pole siin midagi asjad kokku ja uude kohta, selline see elu siin siis ongi, kohvriralli. Vastavalt tööle tuleb liikuda kas mõned kilomeetrid või siis lausa mõned sajad kilomeetrid(Aussi mõistes ei oled need muidugi midagi). Seega mis ikka parem varakult harjuda eluga kohvris. Õnneks sellega mul probleemi pole, sest ennegi sellist elu elanud erinevates riikides.

Elu siin on olnud väga hea ja isegi kahju on liikuda, kuid eks nii see ongi, et kui kuskil hakkad end tundma väga koduselt tuleb aeg kus võtad asjad ja asud teele järgmisse tundmatusse kohta. No jah algab kõik ka nüüd nõnda. Kolimine tuleb siis õunafarmi, mis asub veidi sisemaal. Räägitakse isegi midagi mägedest, eks selgub kohapeal kui kõrged siin need mäed on. Usun, et ees ei oota sama kõrged ja võimsad mäed nagu olid Norras, kus elasin kahe suure mäe vahel orus, kuhu isegi kõige ilusamal päeval päike ei jõudnud. Seega vaatame kauaks veel päikest näha on. Kuigi jah egas siin Kullarannikulgi on seda päikest nädala peale kokku olnud ikka päris vähe. Vaid üks korralik rannapäev, kus terve päev ei olnud ühtegi pilve ning vihmast võisid vaid "unistada". Seega vast see ilm hetkel on isegi parem Eestis(kuuldused soojalainest on levinud) kui siin kohapeal, samas siin on alles kevad mitte suvi! Mis seal ikka, küll ajad muutuvad siinse kliima kasuks.

Seega kohtumiseni Eesti pere Kullarannikul, kindlasti me veel näeme, tänud koduse tunde loomise eest. Vaatame mis toob õunafarm ja nagu on olnud blogi selle õunafarmi kohta siis ega muud seal ees ei oota kui karvaste kätega Nelly oma jüngritega:D Seega eks saab seal olema palju mida avastada ja kindlasti oleme maakad valmis varsti. Tegelikult on päris põnev näha, mis siis veidi sisemaal tegelikult toimub, sest kui olin Lapimaal siis egas seal tulid "maakatel" omad sõnad ja asjad millest kohe mitte kui midagi pihta ei saanud. Tervetuloa maakad!

Teeks siis pisikese kokkuvõtte nädalast tsivilisatsioonis. Nädal on möödunud väga väga kiiresti. Esimestel päevadel läks põhiliselt aega paberite ajamisega ja siis töö otsimisega, õnnelks selle kõigega on enam vähem kõik nüüd korras. Räägiks siis poes hindadest. Kõik räägivad kes Austraalias käinud, et hinnad on siin hullult kallid. Teate päris nii see ka ei ole, sest need palgad ja hinnad on omavahel tasakaalus. Asjad võivad maksta rohkem kui eestis kuid palgad on samas palju kõrgemad. Ning siis on poodi minnes põhiline millist poodi valida, väiksemad poed on kallimate hindadega nagu see on isegi Eestis. Tasub külastada suuri kaubakaid. Viimase nädala teemaks on olnud PUHKUS, mis on kõige alus. Puhata tuleb, seda enam kui enne tulekut oled olnud ainult rakenduses ja pole isegi jõudnud suve nautida. Sai käidud loomapargis, peol, linnapeal, ookeani ääres ja lihtsalt niisama oldud. Seda kõike on vahepeal vaja, ilma naljata. Ka teil kes te seda blogi loete, puhake vahepeal. Mõjub hästi!

Pikemalt peatuks peoteemadel, sest nii naljakas kui see iseenesest ei ole on kõik kuidagi väga tuttavlik. Nimelt eilne peotänav meenutas hullult Rhodost, kus oli siis baaritänava teema, egas see ka siin ei puudu, veendusin selles oma silmaga. Baaride ja klubide tänav. Ja mis kõige üllatavam siin lähevad hullult peale hamba prillid( prillid millel pole klaase ees, olete mind nendega eestis liikumas näinud), sellisest asjast saaks lausa oma äri teha. Ja kaasas on ka legendaarne müts mis näinud juba päris erinevaid maid:D Pikemalt ei hakka peatuma ei ookeani ega ka loomapargi teemadel. Olen siin näinud asju mida enne vaatasin postkaartidelt, seega kõik need vaated ja loomakesed tasub parem oma silmaga üle vaadata.

Siin seda sissekannet teen juba suhteliselt öisel ajal ja siis mõistus juba koos, et millest veel rääkida. Loodame, et mägedes kuskil kunagi neti leiab siis saab teha blogisse täiendusi õunafarmist. Õunafarmi seiklused on alaku! Uued paigad uued inimesed Aussid ootavad kohtumisi.

A ja veel tasub olla kaval, mainin ära Birgiti ja Merlini blogi lingi, seega kui minult millegipärast on tulemas suuremad pausid blogitamisel siis lugege nende blogi: http://mismaaseeon.blogspot.com

Õuntefarm siis asub Stanthorpes ja seal peaks see ilm olema jahedam ja niiskem. Eks selgub kohapeal, kuigi jah vahendaja kelle kaudu tööle sai soovitas soojemad riided kindlasti kohvrisse võtta. Töö iseenesest on siis pakkimine ehk õunte ladumine alustele, praegu sellest ettekujutus puudub kuid juba hiljemalt ülehomme on teada kuidas või mis tuleb teha. Mäkk pidi seal kuskil mägedes ka olema seega ühel ilusal päeval kohtume internet.

Aussi elu olu

Teeksis veel pisikese sissekande vahepeal asjadest mis juba meelest läinud. Vanainimese asi ikka juhtub:D Jäi mainimata, et kohvrid kõik said lennule minnes kiletatud ja need jäid sellisesse olekusse kuni uue elamiskohani. Kohvri kaaluks koos kilega siis tuli Tallinnas 20.30kg. Ja kui kohver oli kuidagi Kuala Lumpuris kaotanud kaalu olles 20.20kg.

Nüüd siin oldud kolme päevaga on põhjalik töö tehtud tööotsingutega ja kes ei osti see ei leia, miskit vist on olemas nojah õunafarmis on alustamine. Hakkame neid pakkima vaatame mis nendega seal teha tuleb praegu päris õige ettekujutus puudub, kõik selgub kohapeal. Samas erinevateks väljakutseteks olen ma alati valmis.

Nii siis täna sai siis käidud ka ookeanis suplemas, või ma ei teagi kuidas seda nimetada. Igaljuhul on see ookean siin võimsate lainetega ning need on paari meetri kõrgusega. Kirjeldamatu! Teada olen veel saanud selle, et siin on pandud haidele need võrgud ookeanidesse. Muidugi siis kui on tõusud ja siis nad saavad üle selle tara. Seega parem ikka vaadata enne kui vette ronima hakkad. Samas hea teada seda ikkagi kindlam tunne kuidagi on vette minna.

Kolimine õunafarmi saab alguse pühapäeva hommikul, kuid sinnani on õnneks veel aega ja siia olen netiga veel sinasõber. Seega tulevad viimased kiiremad päevad linnas ja loodame, et kõik dokumendid laekuvad õigeaegselt.

NB ja homme tuleb katse kaks ookeaniga:D

Esimene sissekanne Kängurumaalt

Nii et siis olen jõudnud omadega sinna kuhu pidin juba ammu jõudma hakkama, austraaliasse- kängurumaale. Oli ka viimane aeg seda teha, millal siis veel kui mitte nüüd. Lennud olid ühed pikimad mida ma seni oma elus olen lennanud, nojah kui arvestada kõiki lennutunde siis nii hull see ei olnudki.

Kängurumaale sai siis järgnevalt: Tallinn-London-Kuala Lumpur ja Kullarannik. Kõige hullemaks sai London-Kuala Lumpur, sest see võttis aega oma 12 tundi, samas ega hullu pole kaks söömist ja uni(mida muidugi eriti selle lennu peale ei olnud) pigem kanged jalad ja valutav selg. Kuid kõik saab talutud, et näha maad mis asub Eestist nõnda kaugel. Reis algas reedel ja jõudis sihtkohani esmaspäeeva hommikul.

Austraaliasse sai siseneda üldiselt normaalselt suuremaid küsitlusi ega läbiotsimisi ei toimunud, kuigi jah kes näinud nende seda sarja kuskilt telkast siis vaadake mida nad võivad seal teha, miskit Border security või miskit taolist oli see sari, isegi eestis näidati seda kuskilt. Kõik kolm said loa maale siseneda ja siin endale töö leida. Kes veel ei tea, et siis egas ma üksi siin maal end sisseseadma ei hakka on veel Birgit ja Merlin. Elamise saime endale Kullarannikul ühe Eesti pere juurde, hetkel on nädal siin kindel kuid edasised liikumised sõltuvad kõik sellest kus või kuidas tööd leiame. Täna said linnas juba enamus pabereid lõpuks korda aetud, need hommikused lennud on ikka head ja veel kus tulevad ajavahed mängu. Hetkel kui teen sissekannet näitab aussi aeg kohe südaööd kuid eestis kõigest 17.00. Ning ma ei kujutanud endale ette kui suur koht see tegelikult on, hullult suur ikka. Mitmeid Eestlasi siin juba kohanud ja nendega on nii lahe suhelda, sest kõigil on omad lood kuida siia sattusid ning kauaks jääda plaanivad. Edu teile kõigile!

Mis veel a jah Kuala Lumpur oli üks õige põnev koht, kuid mulle täpselt see meenutas Egiptust. Hullult rahvast sibamas inimesed tänaval igast jama pakkumas jne. Kes jalutanud Vanal turul Sharmis siis egas siin palju puudu jäänud:D Seega teretulemast ähmimaale. Nähtud sai ka Crowne Plaza hotell, mitte just mere ääres kuid siiski suht samas stiilis, kus siis elasin pea seitse kuud. Kuala Lumpuris oli meil üks ööbimine hostelis, ja polnud miskit hullu sellest. Saime neljase toa ja sinna tuli juurde üks väga vaikne Hispaanlane. Kohe tegelen piltide lisamisega veel facebooki siis saate neid pilvelõhkujaid vaadata. Ja see kliima ikka oli ka suhteliselt hull, muidugi talutav kuid hullult palav ja niiske. Selle aja jooksul mis Malaisias viibisime tuli ikka mõlemal päeval maha korralik padukas.

Kullaranniku ilmast ainult nii palju, et kui hommikul lennuk maandus oli veel kohati päikest näha kuid siis keeras ilm ära, käivad hullud padukad ja tuuled väljas, mis seal ikka siin kandis ju hetkel talv veel.

Aitab praeguseks, algus on tehtud ja küll ma nüüd tihedamini seda täitmas käima hakkan, tuleb veel nett endale sebida juhuks kui linnast välja liikumine ja asi toimib endiselt kõikjal.

Ning endiselt ei ole mul seda tunnet, et olen Austraalias, isegi ei oska seda kirjeldada miks nii on. Kuid seda tean küll, et tunnen puudust selles, et elaksime ühes ajavööndis ning saaksin pidevalt teie kõigiga suhelda. Seega olge valmis kirjadeks või siis hilisteks varasteks netisuhtlusteks.