Nädal jällegist möödas

Jesver kui kiiresti siin ikka aeg ledndab said just pooled farmi päevad siin õunakas oldud. Ma olin esimesel nädalal väga kindel, et paigale ei jää rohkemaks kui paar nädalat, kuid nüüd siin aega aina lendab ja see on kohutav. Tahest tahtmata pean juba mõtlema tulevasele aastale, et kus mis mida siis tegema hakkan. Võimalusi on hullult, kuid tuleb leida see oma koht. Koht mida kõik tegelikult otsivad, kes on õnnelik saab oma suuna kohe kätte ning kellel nii hästi läinud pole teevad nagu minagi- reisin ja seiklen ning tunnen sellest siirast rõõmu.

Nädalaga õunakas ei ole miskit olulist muutunud. Kui siis see, et sain nn ametikõrgendust. Lisaks tava pakkimisele ja kastide lammutusele olen nüüd veel esimese praagi noppija. No see ametikoht pole just väga hea koht kuid ikkagist parem kui tavaline pakkimine. Olen rulliku peal kus viskan välja plekkidega õunu. Esimest korda kui sellel kohal olin, tekkis tunne nagu oleks merehaige. Egas seal käivad kõik õunad ringi ning lisaks õunadele keerlevad veel rullikud. Seega kui sellel kohal palju aega veeta, võtab ikka sammu päris päris sassi ning kaks jalga ei seisa just väga kindlalt maapeal. Vahepeal liiguvad seal õunad nii hullu kiirusega, et tegelikult pole aega vaadatagi mis välja lendab käed lihtsalt liiguvad ja viskavad miskit. Vahepeal on endal hullult naljakas kuida kõik liigub nõnda, et isegi ei pea enam mõtlema mida teen lihtsalt liigutan käsi.

Majakeses ei ole miskit olulist muutunud oleme ikka kaheksakesi, mis on vahepeal täitsa tore, kuigi jah enam pole lootustki õhtuti telekal pihta saada sest iirlased on selle toa nii ära omastanud. Kuid egas sellest end häirida lase, kui vaja võin ka vallutustega tegeleda. Eile oli meil esimene grilliõhtu. Päris lahe oli, kuigi jah enne kui miskit alata sai olin vabatahtlik grilli puhastja. Vahepeal kui sinna vett visati oli ikka sauna tunne küll, teate ju seda kui kerisele viskad vett siis kuum aur tõuseb kohe õhku. Aega läks kuid grill sai puhastatud ja tööle löödud. Kohal olime siis majarahvaga ja veel üks iiri tüdruk ning mõlemad perepojad. A jah aussidele on see grilli teema mingi elu oluline, nad teevad seda suhteliselt palju ning ei grillita ainult liha nagu eestlasele kombeks. Siin tehakse burgereid, ei sööda liha ja salateid, ainult burgerid.

Pühapäevane päev möödus nagu ikka lebotades ja puhates. Egas palju ei ole vabal päeval vaja vaid sooja ja päikest ning siis on kõik väga väga hästi. Kerge jume hakkab juba tekkima, kuid see pole veel sama mis egiptis saavutasin. Kuigi jah see ei ole mul eesmärgiks seatud. Et siis õunafarmi kino jätkub ja elu on endiselt ilus nagu alati. Ning austraalia hakkab mulle üha enam meeldima, tõsiselt siin on väga lahe. A ja uued eestlased siin kandis on leitud, oli ka aeg:D Üritan siis jällegist alustada sissekannetega pühapäevasel päeval nagu seda algul tegin, ela me näeme kuida asi õnnestub, kuulmiseni hetkel.