Kapsaurr:D

Kas olen muutunud laisaks ja loheks, kindel vastus sellele on- ojaa ja kuidas veel:D Nagu näha tuleb nädala ülevaade suht pool nädalat hiljem. Kuid see on see aussi elu kui kõikidesse asjadesse suhtud sedasi, et homme ka päev:D Sellise eluga võib lausa harjuda.

Teen siis eelmise nädala ülevaate ära, oli ju nädal kus sai tunda end jälle inimese mitte robotina. Käisime linnas suurlinnas:D Birksiga oli paar vaba päeva võetud ja liikuma siit õunafarmist sai tänu italiaano Elenale. Saime ringi sõita mõnda aega E autoga, mis iseenesest oli ka lahe, kuid kahjuks enne Kullakale jõudmist andis ta auto suts järgi ning lagunes. Ta ise oli hullult paanikas ja kohati oli see lausa naljakas, sõitsime autos vaikuses ja kuulasime kuida autol miskit logiseb. Polegi enne sellist asja olnud. Kuid täiesti mõistetav milleks selline mure, ta peab veel kaua oma autoga ringi sõitma ning egas pole just hea kui mõned kuud enne austraaliast lahkumist auto otsad annaks. Õnneks kõik sai sellega korda. Linnnaring sai võetud, sest Maarja jõudis aussi. Algul oli plaan Brissis olla üks öö, kuid juba enne minekut sai neid plaane muudetud ja suuna peale Brissi poekeskust sai võetud Kullaka poole. See oli ainuõige otsus. Egas mida see hing veel ihkab kui päikest, ookeani, randa. Seda kõike seal sai.

Ööbisime siis 3 ööd ühes hostelis mis oli suht vangla moodi, vähemalt toad, kuid palju sa seal ikka aega veedad seega ei miskit hullu. Kõik on talutav ja mu taluvuspiir on väga kõrge. Sai surfarsis siis mitu head õhtut väljas möllamas oldud ja see oli nii lahe. Teate siin on kanakarjad, just nii õige sõna oli see. See kanakari siis tuleneb kreekast, kus tsikkide hordid jooksid ühest kohast teise, üks ees teised järgi ja siin on selline asi ka suht tavaline. Muidugi andis palju juurde see, et linnas korraldatakse õhtuseid klubituure. Ja noh kui jääd ikka nii saja inimese keskele kes ringi tormavad on ikka miskit uut ja huvitavat küll, samas miskit sellist mis juba eelnevatest maadest täiesti tavaline vaatepilt.

Mis veel ajah olen korralikku tormi siin näinud, ei tea kui korralikuks seda lugeda saab kuid jah miskit on nähtud. Olime päeva rannas ja hakkasime hosteli poole jalutama kui ühel hetkel taevas muutus siniseks ja läks hämaraks. Nojah eestis ikka tuleb äikesetorme samade sümptomitega. Kõik oli normaalne kuni selle hetkeni kuni tõusis hull tuul ja sadas kohutavalt ning muidugi ei puudunud äike. Ma pole elus näinud äikest kärgatamas nii oma 50m raadiuses endast ja nüüd seda nägin. Välk tabas elektriposti nii 30 meetri pealt ja seda kaks korda järjest. Tulekerad lendasid ja see oli ikka hull. Pole enne miskit sellist kogenud. Kuid egas kui vaja pea töötab hästi ja saime ulualuse ühes hotellis. Õnneks omanik oli seal just askeldamas ja ta lasi tormist räsitud eestlased enda hotelli. Tõi veel kuivad rätikud ja uuris kas kõik ikka hästi. OOtasime siis hotellis kuniks torm vaibub ning kui see otsa sai, siis pakkus veel üks aussi meile küüti hostelisse tagasi. Aussid ikka on väga väga sõbralikud ja abivalmis. Perepojaga saime tagasi linnast(ta oli samal ajal puhkamas ja ookeani mõnusid nautimas, mis saaks olla veel parem ajastus). Seega selle reisu puhul ei olnud vaja ei mingeid busse mis kaua loksuks. Nojah korra bussi kasutasime kui läksime randa kuid see pole miskit hullu kõigest 20 mintsa. Veel külastasime eestlasi kelle juures elasime esimese nädala aussis. Oli tore taas näha ja kuulda kuida neil kõik läüheb. Kindlasti külastame neid veel kui kuskil seal läheduses juba oleme. Saime sealt veel kontaktid eesti poiste kohta kes meiega samas kandis elavad ja ei muud kui nende kirjad kaasa. Teel tagasi saime nendega ühendust ja õhtul olid nad juba meil külas. Nii palju igast infot sai, kahjuks nad lahkusid siit just esmaspäeval. Kuid selline see seikleja elu siin on, oled pidevas liikumises.

Vist väga ülevaatlik sissekanne ei tulnud kuid asi seegi. A jah oleks juba unustanud kõige tähtsama info. Autot endiselt ei ole. Kuid edusammud on olnud. Surfersis oli esimene proovisõit Holdeniga. Nojah eestlased nagu me oleme keegi rooli just ei tahtnud minna ja lasime italianol seda enda eest teha. Auto kilises ja kolises, iga meetriga hind kukkus, kuid siiski otsustasime, et kindlasti tuleb veel paremaid pakkumisi. A ja kild oli selle auto juures see, et üks tüüp müüs oma venna autot. Ta ei teadnud täpselt kuida või mis peab see töötama. Ning esimese asjana kui autosse istusin mainisin et põleb üks punane tuli, käsipiduri oma. Ta oletas et see peabki pidevalt põlema. Ei hakanud vaidlema, kuigi eestis ise olen sama viga teinud juba. Kui autost väljusime oli kuidagi auto tagumine osa soe ja sisse imbus kärsakat. Kuid selgus tõde selle kohata hiljem. Tüüp helistas mulle tagasi ja tunnistas et kässar oli terve sõidu peal olnud. Seega ei tea ka autode ärikad oma autodest kõike. Loodame ja ootame millal siis see õige auto saabub. Peremees farmist lubas uurida oma tuttavatelt ning ise paneme kuulutused linna ülesse. Igal asjal on oma aeg. Nagu ka saabus aeg õige musta leiva ja kohukeste ning pelmeenide oma. Just õigesti loete, perepoeg viis meid teel tagasi venepoodi ja sealt selliseid asju endale soetasime.

Kena kevad jätkub ja endiselt kõik farmis endine. Kino saab igal sammul ja mida veel tahta, kui jätta kõrvale seikleja pisik mis tahaks juba liikuda. Küll see aega saabub, egas see tulemata jää.

Ning uus sõna mida kasutama hakkasin ja kõigile hullult nalja teeb on KAPSAURR. Ma isegi ei tea mis see tähendab või nii kuid edastasin sõnumi Kossile mis lõppes sama sõnaga. Kui ma selle sõna tähenduse teada saan annan teile ka teada:D

Igatsen kõiki ja nagu olen facebooki kirjutanud. Omainimesed ikka üle kõige, kuid ühel ilusal päeval näeme ja teeme koos kilde.