Auto on ostetud

Nii võib nüüd siis kirjutada, et lõpuks ometi on auto soetatud. Aega võttis kuid asja sai. Autoks sai Ford Falcon (hellitusnimega Fööniks, sest auto numbrimärk on 241FNX) 2000 aasta väljalase. Autol on olnud enne vaid üks omanik ja tundub, et ta on seda hästi hoidnud. A ja täpsustuseks nii palju, et auto on ostetud Birgitiga kahepeale, seega võin öelda et pool autot olen oma elus nüüd ostnud:D

Tegelikult selle auto ostmisega meil natukene isegi vedas, sest töölt saime läbi ime kuidagi pikemalt nädalavahetuse vabaks. Kõigil oli reedest pühapäevani vabadus. Seega ei muud kui neljapäeva õhtul sai tehtud plaan, et reede tuleb minna Brissi auto järgi. Mõeldud tehtud. Brissist ilma autota naasnud ei oleks. Brissi saime oma vabriku kahvlijuhiga, keda vahetult enne bussile minekut kohtasime. Päris hea vedamine oli see peaks mainima. Brissis käisime läbi nii mõnegi müügiplatsi, õnneks neil seal miskit sellist, et ühes piirkonnas on kõik müügiplatsid koos. Autosid oli palju ja otsustamine väga raske mis võtta mis jätta. Õnneks see auto mis soetatud sai jäi silma mõlemale. Hinnaks oli algul nii 4500 dollarit kuid autoärikad nagu me see hetk olime kauplesime hinna 4000 peale. Ja mis kõige huvitavam auto ostmise juures oli, neil käib miski selline süsteem, et autoomaniku silmavärv, pikkus ja juuksevärv pannakse kirja. Naersime just, et hea on et kaalu veel teada ei tahetud, siis oleks ikka kõik pisiasjad teada.

Kui auto soetatud oli suundusime linna(auto platislt saime kätte järgmisel päeval, seega linna liikusime bussiga), sest mul elab üks sugulane Brissis ja otsustasime öö veeta tema juures. Kusjuures seda oma sugulast nägin ma elus esimest korda. Esmee(sugulane) ja Ken(Jaapanlasest mees) elavad Brissi kesklinnast natukene eemal oma majas. Mulle hullult meeldis nende maja, see oli väga hubane ja kohe kuidagi kodune. Eks kindlasti mõjus ka see, et nad olid väga sõbralikud ja neilt sai teada niipalju uusi asju mida enne ei teadnud. Nad on päris palju reisinud, ning saime päris palju soovitusi kuhu minna ja mida vaadata. Neil on koer(minikolli) kellega sai jalutamas käidud, kaasa sai võetud veel naabrigi koer ja olime Birksiga koeraomanikud mõneks ajaks. A ja mis veel imelik on teate ma igatsen ainult ühte asja(inimesed siin loetelus ei ole vaid on asjad) siin aussis- korralikku vannituba, tõsiselt. Ma poleks seda kunagi arvanud, et sellisest asja igatsema on võimalik hakata. Seega Kossu võtan kõik sõnad tagasi selle kohta, et vannituba ei ole võimalik igatsema hakata! Seega tänud Esmeele ja tema abikaasale meie võõrustamise eest ning kindlasti me veel kohtume.

Nii ja auto saime siis laupäeval kätte ning peale seda hakkasime linnast tagasi maale liikuma. Brissist välja sõidu tegi Birks ma olin kaardilugeja ja moraalne tugi. Ja esimese proovisõidu enne auto ostmist tegi ka tema, kas see oli jube- ojaa ta näost oli seda ikka päris hästi näha. Egas siin on liiklus kõik Eestiga võrreldes tagurpidi nagu ka autojuhi koht, seega ega algul saab suunatulede sisselükkamise asemel palju esiklaasi kojamehi kasutatud. Kui linnast väljas olime tegime mingi aeg juhtide vahetust, seega olen aussis autoga sõitnud ja see ei olnudki nii hull nagu arvasin. Seega kõigega harjub kui vajadust on.

Nii mis veel põnevat olnud ajah meil siin maal mikit tormid liiguvad ringi, paar õhtut on ikka korralikult äikest olnud. Ning siin läheduses on mingi rahepeletaja. Rahepeletaja töötab siis helivõngetega, et kui miskit kahtlast juhtuma hakkab teeb see nagu ilutulestiku häält, hakkab paugutama. Kohati tunduks nagu sõda käiks, sest paugud aina käivad ja see ei lõppe enne kui ohtlikud pilved möödas. Esimesel korral kui äike oli siis käisid ainult paugud ei miskit rahet, ainult korralik vihm ning siis juba hakkas tunduma, et see vist ikka ei ole rahepeletaja. Kuid kahtlused kadusid järgmisel päeval kui tuligi korralik rahe alla, maja on meil plekist katusega ning võite isegi arvata kuida see kolises. Miskit ei kuulnud kui keegi rääkis. Nüüd olen hakanud tegema korralikku eeltööd ja igapäevaselt vaatan üle aussi ilmajaamad, et olla kursis mis juhtuma hakkab. Ning seda siis ka selleks, et auto ohutusse kohta naabri kuuri sõidutada. Endal on meil katusealune kuid sellest pole kasu kui peaks rahet tulema, sest eelmisel korral oli näha et päris palju tuleb sealt varju äärest neid sisse.

Sellel pikal nädalavahetusel saime tiiru tehtud veel hostelis. Neil oli seal Halloweeni tähistamine, kõik olid kostümeeritud ja see oli päris lahe. Meie maja rahval miskit selleteemalist seljas polnud kuid mis seal ikka ega siis sellepärast miskit olemata jäänud. Väga lahe õhtu oli. Ja nüüd homme tuleb alustada jällegist töötamisega ning ei taha sellele veel isegi mitte mõelda, kuid mis seal ikka eks tuleb seda ka teha. Seega oleme possivistid ja jätkame töölainel ning järgmise korrani kui sissekannet tegema hakkan. Ja veel nüüd oleme Eesti ajast ees lausa 8 tundi tänu talveajale.