Muutuste künnisel

Hei, head lugejad olen ikka väga väga laisaks muutunud ja õnneks julgen seda ka tunnistada. Tõesti pole vahepeal siin aprillis miskit põrutavat sündmust olnud mida kohe jagada oleks tahtnud. Elu möödus siin vahepeal väga töiselt ning sinna enamus aega ka kadus.

Tööl on kõik endine nojah ainuke muutus mis aprillis toimus oli see, et Kiku läks restoranist töölt ära, et minna seikelma ja reisima. Seega jäin ainsaks eestlaseks MBB,s alguses oli kuidagi väga imelik tööl olla, sest ikka ootasin tahest tahtmatult, et uks avaneb ja sisse astub Kiku oma eestikeelse jutuga, kuid seda ei juhtunud ning nüüd olen sellega juba väga harjunud. Eks sellega nii olegi et kõik vajab harjumist nagu ka alguses restorani tööga oli, nüüd tunnen ennast seal ikka juba väga kindlalt, njah vahepeal küll ajan ikka täielikku udu mõne söögi kohta kui kohe ei meenu mõne sõna tähendus. Meil nimelt menüüs on mõned sõnad sellised mida pole elus kuulnudki ja eks ma siis oletan ja luuletan mis miskit on:D  Veinikorgitser on juba vanaks sõbraks saanud, alguses oli päris hull, sest olin juba harjunud sellega, et siin õiget korgitseri vaja ei lähe, vähemalt kohvikus ei olnud seda kunagi vaja, sest kõik veinid olid keeratava korgiga. Kuid restoranis on asjalood teised enamus jällegist on korraliku korgiga. Vahuveini oskan lahti teha juba hääletult ning paar sellist nippi veel mis mul enne veel väga selged ei olnud. Töötamine sellises suurepärases kohas on olnud igati hea ja hariv, nüüd on tekkinud juba vaikselt tunne, et tõesti amet millest enne väga kuuldagi ei tahtnud ei olegi nii hull kui tundus. Kuid ausalt tunnistades pean ütlema, et ettekandja võin olla välismaal kuid Eestis ma seda olla ei tahaks ja pole ka kunagi olnud.

Vabad päevad on möödunud ka endistviisi tehes väiksemaid Melbourne avastusreise, muidugi siis vähe rohkem kui on ühiseid vabu päevi leidunud. Ilmad siin on läinud ikka suhteliselt sügiseseks vihma kallab enamusest ajast ning ega see temperatuur ka väga soe ei ole enam, vast 10 kanti ja üle selle. Päikest vahepeal ikka näha on kuid mitte oluliselt, väga harva tuleb selliseid ilusamaid päevi. Puud on endiselt kollastes rüüdes ning usun, et enam ei lähe kaua kui lõpuks kõik need lehed langema hakkavad. Eks ma üritan nüüd mingi päev teha tiiru linna vahel ja saada pildile seda mis siin toimub, muidugi tuleb loota sellisel juhul natuke paremale ilmale, vihmaga tõesti pole mingit tahtmist välja minna. Ühel päeval kui temperatuur väljas oli ikka päris madal vast alla 10 kraadi ja vihma oli terve öö kallanud ei läinud hommikul isegi auto tööle. Kahjuks juhtus see sellisel päeval kus pidin tööle minema ning karta on, et tänu sellele jäin hiljaks nii oma 2 tundi, seega nüüd juba oskan ootamatuseid oodata ja käin alati enne tööle minekut autot katsetamas.

Kuna elu on üks suur õnnemäng ja juhuste kokkulangevusega võib juhtuda väga palju ning väga kiiresti. Nii siis hakkab juhtuma ka nüüd. Teatan suure uudise mida vast ei tea veel väga keegi. Hakkame Melbournest kolima, ees on ootamas uued väljakutsed! Väljakutsed on nimega: farm ja lumi!

Melbournest lahkumine tuleb juba väga kiiresti ja seda järgmine teisipäev ehk 8 mai. Ning suunaks saab selline kant nagu Kyabram, koht ise on väga väike vast ainult farmide piirkond kohalikke elanikke umbes 4000 kanti. Ei tea täpsemalt selle kohat midagi öelda ainult natukene. Koha sinna sai tänu Terjele ja Eelole keda kohtasime oma vanas õunafarmis ja kellega koos elasime vist nädala kaks oma pisikeses majakeses mis meil õunafarmis oli. Nemad hakkavad reisima päikese poole ja otsima uut sooja kohta, kuid meie liigume täiesti vastupidises suunas mida külmem seda parem. Nojah tegelikult nii ei tahtnud kuid tundub, et asi sellises suunas liigub. Farmis olles saab lõpuks kohustuslikud farmipäevad täis mida puudu hetkel veel 11. Muidugi nii lühikeseks ajaks sinna kedagi ei tahetud siis vast tuleb jääda nii 1,5 kuuks. Kuid eks ole kohapeal täpsemalt näha kuidas ja mida, sest tundub et sealgi hakkab see hooaeg vaikselt läbi saama. Kuuldes eelinfot töö kohta siis tundub, et hakkab jällegist peale üks pakkimine kuid sellel korral juba erinevaid asju lisakas õuandele, pirnid ning ploomid. Kindlasti on seal veel midagi mida ma siin ei maininud, tean sellest täpsemalt rääkida nii kahe nädala pärast.

Ning kui farmis saavad tööd tehtud tuleb mängu märksõna lumi:D Just nii õigesti lugesite, ees on ootamas suusahooaeg mägedes. Tundub kummaline, sest teatavasti olin ka ise see inimene kes tuli Austraaliasse lootusega elada soojas kliimas ning kus temperatuur algab 25 kraadist ning kus päike pidevalt paistmas on, kuid nüüd kui korralik talv vahele on jäänud siis miskit nagu oleks puudu. Puudu on olnud lumest, suusatamisest, lumelauatamisest ja kõigest sellest mõnust mida talvest tegelikult saab. Õnneks kuulduste järgi seal mäel väga külmaks ei lähe nagu seda Lapimaal läks ja hommikul ikka -47 kraadi oli:D Siin räägitakse, et kõige külmem vast on mingi -8 kraadi kuid mine sa tea mis selline kraad mäel tähendab. Päris lund mägedes küll leidma peaks kuid enamus mäge pidi olema kaetud kunstlumega ning tundub(juttude järgi), et see ei ole just suurem asi, samas minu jaoks ei ole oluline kui hea või halb see on tahan lihtsalt lund näha. Ja tegin veel ühe avastuse siin alles mõni päev tagasi, see aasta saan tunda seda mida arvasin, et kunagi ei saa, esimest korda elus on mul sünnipäeval lumi maas ja väljas peaks olema mõned miinuskraadid, tundub huvitav:D

Juhuste kokkulangemisena sai tänu töökaaslasele infot Mt Bulleris pakutavate tööde kohta, ning nädalapäevad tagasi sai tehtud vestlus tööandjaga ning lepingud saigi kätte. Tundub olema huvitav koht see Mt Buller ja peale seda kui veetsin ühel talvel kaua aega Lapimaa suusakeskuses siis enam vähem kujutan ette mis ees ootamas on ning mulle see meeldib. Sealse eluolu kohta saan anda täpsemat informatsiooni juba peale seda kui koha enda silmaga üle vaadanud kuid tööst vast saab niipalju kirjutada, et koht kuhu läheb on hostel(päris hotell nagu poleks) mis tegeleb majutuse ja toitlustusega, lisaks veel konverentsid ja muud üritused. Töö saab kindlasti olema huvitav, sest lootust on tegeleda lisaks ettekandmisele natuke baaritööga ning administraatori kohustuste täitmisega nojah ainuke asi mis väga meelt mööda ei ole on vast koristuspool kuid samas kui vaja saab kõigega hakkama. Seal otseselt sa ei tegelegi ühe asjaga vaid teed jooksvalt kõike mis tarvis ning teisest küljest on see hea, sest siis saad vaheldust mitte ei ole ainult ühel positsioonil.

Seega ees on muutuste aeg ning vast juba mõne kuu jooksul saab täpsemalt öelda kui head need muutused nüüd olid. Hetkel kui seikluste alguseni pole enam kaua jäänud siis hakkab tekkima juba selline ärevus ja ootus mis saama hakkab, see on väga mõnus tunne ning olen seda juba kaua igatsenud. Kindlasti saab olema raske lahkuda Melbournest, sest siin on kõik ikka väga koduseks saanud, majarahvas on väga lahe, töökaaslased ja töökoht on super, ei saa unustada püsikliente kellega rääkimine naeru suule toob, imeilusad loojangud töökoha akendest, tuttvad tänavad kohad, palju häid mälestusi jääb kindlasti. Ning õnneks ei ole farm ega ka mägi Melbournest väga kaugel autoga vast nii 2-3 tunni sõit, seega osariik jääb samaks Victoria.

Tänu uutele kohtadele ja uutele olukordadele hakkan kindlasti jälle rohkem blogile tähelepanu pöörama kui seda nüüd vahepeal teinud olen.Ilusat mõnusat kevadet, palju pole suve alguseni jäänud ning siis kui see lõpuks teil käes on siis on minul talve algus, seega ma juba tean kes nüüd mis kliima peale kade olema hakkab:D

Olge mõnusad ja tunnen puudust teist kõigist kes seal kaugel olete!