Pages

04 July 2012

Lumised nõlvad

Oi kuidas tahaks alustada: Lumi tuli maha ja valgeks läks maa, lõpuks nüüd lauaga välja ma saan!

Vot sellised lauluread tahaks teile kõigile edastada. Alustuseks siiski jällegist vabandaks oma tegemata töö eest, pole teinud kaua aega blogis täiendusi. Olen laisk!

Kuid eks nüüd täpsemalt kõigest. Viimase postituse tegin farmist kus said täis viimased farmipäevad ning peale seda tuli nädalane puhkus Kullarannikul. Peale seda jäi mõningad päevad Melbournes ning ees ootaski midagi uut ja põnevat- lumi ning elu pilvedes. Just nii nagu ma oma eelnevates postitustes juba mainisin tuleb Aussis oleku ajal lumehooaeg vahele. Kohaks sai Mt Buller Victoria osariigis. Kindlasti olen üks vähestest kes seda teie tuttavatest kes Aussis käinud ja teinud on. Kuid tõsiselt kui olen jätnud vahele juba ühe talve( seda siis kui olin Egiptuses) siis tõesti tekib talve igatsus ja veel lumelaua oma. Kui töö mäele saime olin tegelikult väga õnnelik, kohanemine hõredama õhuga on läinud ka hästi. Hetkel siis asume üle merepinna rohkem kui 1800 meetrit.

Muidugi ei saa kõik asjad minna alati koheselt hästi. Kui mäele saabusime siis ei olnud siin lumest haisugi, kuid samal õhtul hakkas sadama lund ja asi läks rõõmsamaks. Palju pole siin küll lund sadanud kuid asi seegi, et midagi on olnud, lumekahurid töötavad pidevalt ning hetke seisuga on avatud suts üle poole laskumistest. Tegelikult ongi tegemist suhteliselt hooaja algusega seega ega siit midagi väga rohkemat polekski oodata.

Nüüd kui on käes koolivaheaeg siis on laskumised suhteliselt inimesi täis juba ning vahepeal ajavad turistid juba tõsiselt närvi, sest paljud on sellised kes näevad lund esimest korda ning oh seda jama. Kui sõidad lumelauaga pead pidevalt valmis olema millekski ootamatuks mis sind tabada võivad. Peamiselt pean silmas turiste kes esimest korda katsetavad mäesuuski või lumelauda ning siis kui nad ei tea kuidas pidurdada või pöörata. Kui olin ühe talve Soomes mägedes siis niipalju ma sellist asja ei näinud. Kuid õnneks sellest peaks varsti pääsema kui soetab mäepileti millega saab minna lisakas veel teistele mägedele. Hetkel saab sõita mäel mis on kõige lähem keskusele ning selleks see probleem ülerahvastatusega ongi.

Millest veel rääkida, ajah tööst. Töö siin pole miskit hullu, peamiselt sama nagu oma elus alati teinud olen- klienditeenindus. Ainuke miinus mis võib siin olla on see, et tegemist on klubiga kus peaks tundma kõiki liikmeid nimepidi kuid arvestades mu nimede mälu on see probleem. Nägudega pole probleemi need jäävad mulle alati meelde kuid nimedega on raskusi. Kuid õnneks alles olen siin olnud paar nädalat ning alati annab asju parandada. Töökaaslased kõik on kohalikud ehk siis Aussid, mis minu jaoks on sama nagu mu Melbourne töökohas. Ka seal oli peale minu ainult üksikuid inimesi kes olid kusagilt Euroopast.

Seega lumi on selle suve(eesti suve) teema ja tahest tahtmata tulevad meelde jõululaulud mida praegusel hetkel oleks paras neid juba laulma hakata. Peab vist Jõuluvanale kirja valmis tegema.

Uueks aadressiks austraalias on nüüd saanud: The Skiclub of Victoria, PO Box 62, Mt Buller, Vic. 3723

No comments:

Post a Comment